Artikkel on ilmunud ajalehes

"Nõukogude Hiiumaa" 1984 aastal

Praeguse Pühalepa külanõukogu kooli- võrgu kujunemine

algas 19. sajandi teisel poolel. Tolleaegses Pühalepa kihelkonnas

avati järgemööda neli kooli: Kaseväljal 1877.a. Nõmbas 1872.a.,

Hellamaal 1875.a. ja Paladel 1884.a. Kõige elujõulisemaks neist on

osutunud viimasena avatu. Kasevälja kool suleti seoses Suuremõisa

algkooli avamisega 1920-date aastate algul, Nõmba kool hävis

sõjatules 1941.a. ja Hellamaa kool ühendati õpilaste vähesuse tõttu

Palade kooliga 1969.a.

Praeguse Palade Kaheksaklassilise Kooli alglüliks on 1.oktoobril

1884.a. avatud kolme jaoskonnaline (nüüdses mõistes kolmeklassiline) Palade Evangeeliumi Lutheruse usu vallakool. Selle kooli asutas Suuremõisa krahv Ungern-Sternberg. 

Mõisa poolt anti kogu ehitusmaterjal ja -meister, töölised nõuti ümbruskonna peredest küüdi korras . Iga talupere pidi tegema nii hobuse- kui jalapäevi. Iga pops- kaks jalapäeva. Muud majanduslikud kulud -nii ehitusaegsed kui ka hilisemad -kandis kooli asutaja mõisnik, kes need vallaelanike kaest rendi tõstmisega tagasi võttis.

Juba 1884.a. sügiseks valmis pikk, madalavõitu, kahe korstnaga pruun puumaja, mis oma aja kohta oli kaunis suur: 20m pikk ja 8m lai. Ka klassituba oli ruumikas: 10,7 korda 2,9m ehk nagu tol ajal öeldi -16 ruutsülda põrandat ja 21 kantsülda haisu (õhku). Akende pindala ja põranda pindala suhe oli 1:4, mida selle aja tingimustes võib samuti heaks lugeda.

Samas majas asunud koolmeistri korteri suurust peab mõni praegunegi kooliõpetaja kadestama -köök ja kolm tuba põrandapinnaga 38,3m2.

Selles majas töötas Palade kool 45 õppeaastat kuni 1929 aasta kevadeni. Hiljem kasutati maja õpetajate korteritena ja kooli poeglaste käsitöö töökojana.

1946.a. asus endises koolmeistri korteris Palade külanõukogu ja Palade rahvaraamatukogu. Maja hävis tulekahjus 1952.a. kevadel ja praegu tähistab tema asukohta väike kuuse- ja kase tukk. 1884.a. ehitustest on säilinud vaid ühise katuse all olev ait-kuur-laut.

Vastvalminud koolimaja avati 1.oktoobril 1884.a., tegelik õppetöö algas paar nädalat hiljem. Kahjuks puuduvad igasugused andmed avamistalitusest ja seal osalenud isikutest. Kaotsi on läinud ka esimene õpilaspäevik ja õpilaste nimekiri. Teada on ainult, et juba esimesel õppeaastal töötas kool kolme jaoskonnaga, kus õppis kokku 85 õpilast. Kool sai kohe kolme jaoskonnaga tööd alustada seetõttu, et varem Nõmba koolis õppinud Palade ümbruskonna kulade lapsed nüüd kodukooli üle tulid.

Kõik kolm jaoskonda töötasid korraga ühes klassitoas ühe õpetaja juhtimisel. Kuigi klassituba oli ruumikas, jäi 86-le õhku väheseks. Pealegi tõusis järgmistel õppeaastatel õpilaste arv veelgi saavutades haripunkti 1889/90 õppeaastal 103 õpilase näol. Siis hakkas õpilaste arv vähenema ja langes 1915/16. õppeaastal 42-le.

1918.a. sügisel ühendas saksa okupatsioonivõim naaberkülas Lõpel töötanud Kuri õigeusu kihelkonnakooli abikooli Palade kooliga. See põhjustas õpilaste arvu uue tõusu.

Õppevahenditega oli tolleaegne kool väga halvasti varustatud, 1919.a. sägisese aruande järgi oli koolil kokku 21 näitlikku õppevahendit (kaardid, pildid, tabelid jne.), neist keeltes - 6, matemaatikas - 1, maateaduses 4, ajaloos - 8, muudes ainetes - 2. Ühtki õppevahendit ei olnud loodusteaduses, mis tänapäeval tundub eriti absurdsena.

1920.a. lõpul muudeti 36 õppeaastat kolmeklassilise koolina püsinud Palade kool neljaklassiliseks Palade algkooliks. Seetõttu suurenes õpilaste arv veelgi ja jõudis 1923/24. õppeaastal 98-ni. Et Palade koolimajas oli ainult üks klassituba, klassikomplekte aga nüüd kaks, siis paigutati kolmas ja neljas klass Lõpe külasse endise õigeusu abikooli ruumidesse. Esimene ja teine klass töötasid Paladel edasi.

Klassikomplektide lahusolek kestis ainult ühe õppeaasta 1921.a. suvel tehti Palade koolimaja klassitoale vahesein ja nii said mõlemad, komplektid jälle endises koolimajas õppetööd jätkata. Uued klassitoad olid aga kitsad, peale nende ei olnud laste jaoks ühtki muud ruumi. See põhjustas uue koolimaja ehitamise küsimuse ülestõstmise tolleaegses Suuremõisa valla volikogus.

1926.a. algul otsustas volikogu uue koolimaja ehitamist alustada. Telliti plaan, osteti metsa, asuti puude langetamisele, valmistati 1221 palki vajalikust 3000 -st ja katkestati töö.

Vahepeal olid uue koolimaja ehitamise vastased saanud valla volikogus enamuse ja otsustanud teha ainult vanale koolimajale juurdeehituse.

Terve aasta kestsid vaidlused, kuid lõpuks jäid peale uue koolimaja ehitamise pooldajad. Lõpetati puude mahavõtmine, algas palkide ja vundamendikivide vedu. Esimese palgi tõi ehitusplatsile Peet Jääger Loja külast ja esimese kuupsülla vundamendikivisid vennad Singid Sakla külast. 22.juulil 1928.a. sõlmiti leping ehitusmeistri Johannes Pöialiga, kes sajandi algul oli ise Paladel õppinud ja 5. augustil alustati tööd vundamendikraavi kaevamisega.

1928/29. õppeaasta alguseks muudeti kool viieklassiliseks ja kolme klassikomplektiliseks. Et kolmandat klassiruumi koolimajas ei olnud, siis renditi esimese klassi jaoks ruum Palade küla Põllu väiketalust.Vahepeal edenes jõudsasti uue koolimaja ehitamine. 3.augustil 1928.a. alustatud tööd viidi lõpule 15.novembriks 1929, kuigi vahepeal ehitustööd külma talve tõttu kaks ja pool kuud seisid. Nüüd kõrgus Paladel kahekorruseline suurepärane koolimaja, kus juba põrandapinda oli vanast majast kümme korda rohkem, rääkimata ruumide arvust ja kubatuurist.

Ajaleht "Maa Hääl" kirjutas sel puhul: "Vanad inimesed küll löövad käsi kokku uuest koolimajast mööda minnes ja tihtigi lausuvad, et "Ui, ui! Äi tee, müs inimesed eige meite lastest tulevad, vaada müsuses lossis naad koolis käivad - kus nee parast kooli küll panna, äi talumaja kõlva nendele änam!"

17. novembril 1929.a. oli uue koolimaja pidulik avaaktus, millel viibis umbes 500 inimest. Aktuse avas vallavanem Gustav Liit, kõnelesid koolijuhataja Nikolai Kurisman, koolinõunik Ernst Enno ja teised.

Aktusel esines Paladel haridusseltsi laulukoor, õhtul korraldati Paladel esimene näitemäng. Etendati E. Vilde komöödia "Pisuhänd".Seoses uue koolimaja valmimisega muudeti kool kuueklassiliseks algkooliks, millisena ta töötas 1944.a. kevadeni, kokku 15 õppeaastat. Klassikomplekte oli kogu aeg viis. Esimesel õppeaastal õppis uues koolimajas 122 õpilast ja esimesi kuueklassilise algkooli lõpetajaid oli kevadel kümme.Et uues koolimajas oli avar saal ja näitelava, said Paladel hoo sisse ka seltsielu ja kunstiline isetegevus. Eriti agaralt hakkas tegutsema Palade Haridusselts. Viimane korraldas koolimajas igal nädalal ühe laulukoori ja ühe pasunakoori harjutuse, kaks korda kuus loengu, kirjandusõhtu või perekonnaõhtu, neli korda aastas pikema kavaga tasulise peoõhtu. Ürituste juhtideks ja organiseerijateks olid kohalikud kooliõpetajad ja ärksamad külanoored, sest tasulised kultuuritöötajad tol ajal puudusid.Uude koolimajja toodi üle ka siiamaani vallamajas asunud Suuremõisa valla avalik raamatukogu, mida hakkas juhatama ja ühtlasi raamatuid laenutama õpetaja Anette Torn (hiljem Kalda). Jälle loomulikult ühiskondliku töö korras - tasuta.

1930.a. sügisel avati Palade algkooli juurde üheaastane naiskäsitöö ja majapidamise täiendusklass, milles asus perenaiseoskusi omandama 22 tütarlast. Järgmisel õppeaastal muudeti täiendusklass kaheaastaseks tütarlaste majapidamise, käsitöö ja kudumise täienduskooliks. See kool töötas Paladel kuni 1. jaanuarini 1949.a., mil ta õpilaste vähesuse tõttu suleti. Koduses majapidamises hädavajalikke oskusi käisid selles koolis õppimas peale Pühalepa valla tütarlaste ka teiste Hiiumaa valdade näitsikud. Kümne tegevusaasta jooksul lõpetasid täienduskooli kokku 90 tulevast noorikut.

1930.a. sügisel tõusis Palade kooli õpilaste arv koos täiendusklassiga 155-le. Samal ajal avati kooli juurde internaat, mida esimesel aastal kasutas 18 õpilast. Internaat töötas kooli juures 39 õppeaastat ja suleti 1969.a. sügisel seoses koolibussi käikuandmisega.

Alustati ka uue koolimaja ümbruse kujundamisega. Esimesed okaspuud (hekk koolimaja ees) istutati 18. mail 1931.a. ja esimesed lehtpuud (pärnad ja vahtrad kooliõuel) 16. ja 17. mail 1933.a.

1934.a. sügisel möödus Palade kooli asutamisest 50 aastat ja uue koolimaja avamisest 5 aastat. Kooli kahekordse tähtpäeva puhul korraldati 25. novembril pidulik aktus, kuhu oli kutsutud ka Palade kooli esimesi õpilasi.Osavõtjaid oli väga palju, kooli saal nendest puupüsti täis. Sama päeva õhtul toimus ulatusliku kavaga õpilaspidu.1934.a. lõpul anti välja Palade algkooli õpilasajakirja "Helk" esimene number, mis sisaldas kirjandeid, luuletusi ja jooniseid.

1940.a. juunipööre avardas haridusteed ka Palade koolipiirkonna lastele. Tunduvalt suurendati kehvemate õpilaste toetussummat, kooli juurde asutati toitluspunkt. Õpilaste arv tõusis 194-ni 1940/41. õppeaasta teisel õppeveerandil asutati kooli pioneeriorganisatsioon, kuhu esialgu astus 34 õpilast. Endisest aktiivsemaks muutus koolis klassiväline töö ja sporditegevus.

Järgmisel õppeaastal algas koolitöö sõjaolukorras 29.septembril ja selle nõukogulik osa katkes juba kaks ja pool nädalat hiljem. Uuesti, nüüd juba saksa okupatsiooni tingimustes, alustati õppetööga alles 15.detsembril.

Okupatsiooniaastail kannatas õppetöö tugevasti laste puuduliku riietuse ja jalanõude parast. Oli päevi, kus koolist puudusid pooled õpilased. Õpikute, vihikute ja muude koolitarvete vähesus tegid samuti suuri raskusi. Petrooleumi nappuse tõttu valgustasid internaadiruume ainult paar 5-liinist "tattnina".

Õppeaasta pikkust lühendati, 1944.a. lõppes õppetöö juba 25.märtsil.

Uued tuuled tõi kooliellu Hiiumaa vabastamine 1944.a. oktoobri algul. Palade kuueklassiline algkool muudeti kohe seitsmenda klassi avamisega mittetäielikuks keskkooliks. õppetöö algas juba 30.oktoobril ja kooli õpilaste nimekirjas oli rekordarv õpilasi- 230. Peab ütlema, et osa neist siiski kooli ei ilmunud.

Uuesti alustasid tööd pioneeriorganisatsioon ja rida isetegevusringe.

Mitu aastat oli koolimaja olnud remontimata ja seetõttu selles paljugi lagunenud ja ripakil. Nüüd hakati neid puudusi kõrvaldama. Esialgu õnnestus materjalide vähesuse tõttu siiski parandada ainult kõige suuremad vead. Põhjalik, tervet koolihoonet haarav jooksev remont tehti 1947.a. suvel ja samasugune kapitaalremont 1952.a. suvel.

1948.a. eraldati koolile spordiväljaku ehitamiseks 0,8ha suurune metsaga kaetud maatükk. Kohe alustati sellelt puude mahavõtmine ja kändude juurimisega. Need tööd, samuti suuremate lohkude tasandamine, tulid teha käsitsi, sest buldooserid ja skreeperid jõudsid Hiiumaale tublisti hiljem.

Vahetult sõjajärgsetel aastatel organiseeriti igal kevadel koolinoorte kunstilise isetegevuse ja kehakultuurialaseid olümpiaade, millest Palade kool agaralt osa võttis.

Pisut hiljem, 50-ndatel aastatel hoogustus koolis eriti sporditöö. Neil aegadel saavutati koolide rajoonivõistlustel rida kõrgeid kohti ja suudeti kolmel korral koondkokkuvõttes edestada isegi Kärdla Keskkooli võistkondi.

1949.a. kevadel moodustati Palade koolis õpetajate komsomoli algorganisatsioon ja aasta hiljem ka õpilaste oma. Esimese õpilasena astus kommunistlikuks nooreks VII klassist Vello Pajo.

1958.a. koolimaja elektrifitseeriti. Esimest korda oma kolmveerandsajaaastase tegevuse jooksul oli koolil nõuetekohase valgustus, sai kasutada diaprojektorit, epidiaskoopi, kinoaparaati jne.

1961.a. sügisel alustas kooli juures tood kaheksas klass. 17-aastane seitsmeklassilise kooli periood oli lõppenud, kool hakkas kandma praegust Palade Kaheksaklassilise Kooli nimetust. Õpilasi oli koolis 114. Järgmise aasta sügisest hakati Palade koolis saksa keele asemel õpetama inglise keelt. 1963.a. talvel alustati koolimaja juurdeehituse töödega, milline valmis 1965.a. augustis. Kool sai juurde kaks klassiruumi ja koridori üldpinnaga 130 m2 1963 õppeaastast hakkab pidevalt vähenema kooli õpilaste arv. Madalseisu haripunkt saabub 1969.a. kevadeks, mil koolis on vaid 74 õpilast, seega 11 õpilast vähem kui 1884.a. kolmeklassilise vallakooli aegu. 100 õpilase piir ületatakse taas alles 1973/74. õppeaastal, mil Palade koolipiirkonnaga liidetakse varem Kärdla piirkonda kuulunud Nõmba ja Tubala külad. 1969.a. sügisel hakkas õpilasi kooli tooma ja koolist viima koolibuss. Seoses sellega suletakse internaat ja asutatakse rajooni tarbijate kooperatiivile alluv koolisöökla. Moodustatakse pikapäevarühm, millest esialgu võtab osa 34 õpilast. 1974.a. alustati kooli ajaloo ulatuslikuma kapitaalremondiga, mis kestis üle viie aasta.

Kool viidi üle keskküttele, selleks ehitati katlamaja ja seati sinna ning koolimajja vesivarustus ja kanalisatsioon Kõigi ruumide seinad vooderdati kipsplaatidega, laed kaeti vineeriga, tehti uusi põrandaid. Juurdeehitusse ehitati kaks dussiruumi, rekonstrueeriti näitelava, uuendati kogu elektrijuhtmestik, paigaldati uued ja paremad valgustid.

Kõik seinad, laed, uksed ja aknad said uue värvikatte. Uuesti värviti ka koolimaja plekk-katus ja välisseinad. 1976/77.a. õppeaasta II veerandiks oli kapitaalremont nii kaugel, et kool võis minna üle kabinetsüsteemile. Sisustati viis ainekabinetti ja poeg- ning tütarlaste käsitöötoad. Kabinettide sisustuse muretsemisel osutas suurt abi "Rahu eest" kolhoos.

1978.a. reorganiseeritakse Suuremõisa 8-klassiline Kool algkooliks. IV-VIII klasside õpilased ja osa õpetajaid tuuakse üle Palade kooli. Seetõttu tõuseb Palade kooli õpilaste arv tunduvalt ja ulatus 1978/79. õppeaastal 142-ni.

Praegu, 1984/85. õppeaasta alguses, on Palade koolis kaheksa klassi ja ettevalmistus ehk 0-klass kokku 157 õpilasega. Komplektiks on ühendatud I ja III klass, teised klassid on lahusklassid.